Viirused.

Mis on arvutiviirus? Milliste viirustega oled sina kokku puutunud?
 Arvutiviirus (computer virus) meenutab paljuski tavalist viirust. Ta nakatab arvutit nii nagu viirus inimest ning kahjustab arvuti osi nagu viirus inimese keha. Arvutiviirusteks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid. Ma olen kokku puutunud kindlasti viirusega nakatunud elektronkirjaga.

Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?

Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid
Arvutiviirusi võib liigitada mitmeti, näiteks nende tegevusmeetodite ja levitamisviiside järgi.
Failiviirused,  algkäivitusviirused ja makroviirused.

.
Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?
Nad satuvad arvutisse koos pealtnäha vajalike programmidega. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Eks tõesta pärast, et sa magasid sel ajal, kui su kontolt ülekandeid tehti! Kujuta ette, mis võib juhtuda siis, kui troojalane pääseb panga serverisse, kus säilitatakse andmeid kõigi klientide hoiuste kohta. Paljud trooja hobused võivad saata oma omanikele igasuguseid dokumente arvutist, kuhu nad on sattunud. Sealhulgas ka väga salajasi! Selliste viiruste poolt tekitatavat ohtu ei tasu alahinnata. Viirused võivad avada arvutis ka "tagaukse" (backdoor), võimaldades oma valdajal kergesti siseneda Interneti kaudu nakatunud arvuti failistruktuuri, seal kõike vaadata ja isegi muuta.

Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?
Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara (spyware), mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara (adware). Viirustest eristab muid pahalasi põhiliselt see, et nad end ise ei levita.

Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?
Ära salvesta arvutisse kahtlase või tuntmatu sisuga faile väi programma.
Kui arvuti on lülitatud kohtvõrku, siis ei tohi tema andmekandjad olla värgus terves mahus kättesaadavad.
Kõik võõrad disketid ja CD-d, mida arvutis on vaja kasutada, tuleb enne viirusetõrjega üle kontrollida.

 
Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?
Hiireklõps lingil Scan for viruses avab akna, kus saab valida kas terve arvuti või ainult konkreetsete ketaste, kaustade või failide kontrolli. Arvuti tavakontrolliks tuleb valida Scan My Computer   konkreetse ketta (näiteks sõbralt saadud disketi või CD) puhul aga selle ketta kontrollimine. Kui on kahtlus, et arvutisse kopeeritud fail võib olla nakatatud, saab kontrollida ka ainult vastavat kausta või faili.

Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?
Oma arvutis tasub uuendada viiruste andmabaasi nii tihti kui võimalik, soovitavalt vähemalt kord nädalas.  

Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada? 
Arvutit tuleb viirusetõrje programmi abil kontrollida regulaarselt, soovitavalt vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb värskendada ka viiruste andmebaase.