Otsin erinevaid viiteid lehekülgedelt, mis võimaldavad tekstitöötlust.
Otsin lehekülgi, mis juhendavad tekstitöötlust.
Kontrollin dokumentide keskkonnas, kas see võimaldab:
luua dokumenti
teksti töötlust (pildi lisamine)
dokumendi arvutist keskkonda laadimist
dokumendi keskkonnast arvutisse laadimist
dokumendi jagamist
dokumendiga koostööd
dokumendi embeerimist
Sunday, December 18, 2011
Sunday, December 11, 2011
Veebipõhine tekstitöötlus keskkond.
1. Kas keskkonnas saab luua tekstidokumenti?
Keskkonnas saab luua tekstidokumenti.
2. Kas keskkonnas saab dokumendile pilti lisada?
Keskkonnas saab dokumendile pilti lisada.
3. Kas keskkonnas saab dokumenti salvestada?
Jah, keskkonnas saab dokumenti salvestada.
4. Kas keskkonnast saab dokumenti arvutisse salvestada?
Ei saa salvestada.
5. Kas keskkonnast saab dokumenti embedida teise keskkonda?
Ei saa.
6. Kas keskkonda saab arvutist dokumenti laadida?
Ei saa.
7. Kas keskkonda laetud dokumenti saab töödelda ja salvestada?
Ei saa dokumenti töödelda ja salvestada.
•kuidas tekstidokumenti saab luua? Võtad lahti lehekülje ning vajutad "Start Writing"
•kuidas dokumenti saab pilti lisada? Pilti ei saa lisada.
•kuidas keskkonnas saab dokumenti salvestada? Kui sul onteksti valmis, vajuta "Save"
•kuidas keskkonnast saab dokumenti arvutisse salvestada? Ei saagi salvestada.
•kuidas keskkonnast saab dokumenti embedida teise keskkonda? Ei saagi .
•kuidas keskkonda saab arvutist dokumenti laadida? Ei saagi laadida.
•kuidas keskkonda laetud dokumenti saab töödelda ja salvestada? Ei saagi töödelda ja salvestada.
Keskkonnas saab luua tekstidokumenti.
2. Kas keskkonnas saab dokumendile pilti lisada?
Keskkonnas saab dokumendile pilti lisada.
3. Kas keskkonnas saab dokumenti salvestada?
Jah, keskkonnas saab dokumenti salvestada.
4. Kas keskkonnast saab dokumenti arvutisse salvestada?
Ei saa salvestada.
5. Kas keskkonnast saab dokumenti embedida teise keskkonda?
Ei saa.
6. Kas keskkonda saab arvutist dokumenti laadida?
Ei saa.
7. Kas keskkonda laetud dokumenti saab töödelda ja salvestada?
Ei saa dokumenti töödelda ja salvestada.
•kuidas tekstidokumenti saab luua? Võtad lahti lehekülje ning vajutad "Start Writing"
•kuidas dokumenti saab pilti lisada? Pilti ei saa lisada.
•kuidas keskkonnas saab dokumenti salvestada? Kui sul onteksti valmis, vajuta "Save"
•kuidas keskkonnast saab dokumenti arvutisse salvestada? Ei saagi salvestada.
•kuidas keskkonnast saab dokumenti embedida teise keskkonda? Ei saagi .
•kuidas keskkonda saab arvutist dokumenti laadida? Ei saagi laadida.
•kuidas keskkonda laetud dokumenti saab töödelda ja salvestada? Ei saagi töödelda ja salvestada.
Thursday, November 17, 2011
Viirused.
Mis on arvutiviirus? Milliste viirustega oled sina kokku puutunud?
Arvutiviirus (computer virus) meenutab paljuski tavalist viirust. Ta nakatab arvutit nii nagu viirus inimest ning kahjustab arvuti osi nagu viirus inimese keha. Arvutiviirusteks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid. Ma olen kokku puutunud kindlasti viirusega nakatunud elektronkirjaga.
Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?
Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid
Arvutiviirusi võib liigitada mitmeti, näiteks nende tegevusmeetodite ja levitamisviiside järgi.
Failiviirused, algkäivitusviirused ja makroviirused.
.
Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?
Nad satuvad arvutisse koos pealtnäha vajalike programmidega. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Eks tõesta pärast, et sa magasid sel ajal, kui su kontolt ülekandeid tehti! Kujuta ette, mis võib juhtuda siis, kui troojalane pääseb panga serverisse, kus säilitatakse andmeid kõigi klientide hoiuste kohta. Paljud trooja hobused võivad saata oma omanikele igasuguseid dokumente arvutist, kuhu nad on sattunud. Sealhulgas ka väga salajasi! Selliste viiruste poolt tekitatavat ohtu ei tasu alahinnata. Viirused võivad avada arvutis ka "tagaukse" (backdoor), võimaldades oma valdajal kergesti siseneda Interneti kaudu nakatunud arvuti failistruktuuri, seal kõike vaadata ja isegi muuta.
Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?
Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara (spyware), mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara (adware). Viirustest eristab muid pahalasi põhiliselt see, et nad end ise ei levita.
Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?
Ära salvesta arvutisse kahtlase või tuntmatu sisuga faile väi programma.
Kui arvuti on lülitatud kohtvõrku, siis ei tohi tema andmekandjad olla värgus terves mahus kättesaadavad.
Kõik võõrad disketid ja CD-d, mida arvutis on vaja kasutada, tuleb enne viirusetõrjega üle kontrollida.
Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?
Hiireklõps lingil Scan for viruses avab akna, kus saab valida kas terve arvuti või ainult konkreetsete ketaste, kaustade või failide kontrolli. Arvuti tavakontrolliks tuleb valida Scan My Computer konkreetse ketta (näiteks sõbralt saadud disketi või CD) puhul aga selle ketta kontrollimine. Kui on kahtlus, et arvutisse kopeeritud fail võib olla nakatatud, saab kontrollida ka ainult vastavat kausta või faili.
Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?
Oma arvutis tasub uuendada viiruste andmabaasi nii tihti kui võimalik, soovitavalt vähemalt kord nädalas.
Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?
Arvutit tuleb viirusetõrje programmi abil kontrollida regulaarselt, soovitavalt vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb värskendada ka viiruste andmebaase.
Arvutiviirus (computer virus) meenutab paljuski tavalist viirust. Ta nakatab arvutit nii nagu viirus inimest ning kahjustab arvuti osi nagu viirus inimese keha. Arvutiviirusteks kutsutakse programmi, mis levitab end ise ning kahjustab arvuteid. Ma olen kokku puutunud kindlasti viirusega nakatunud elektronkirjaga.
Mille järgi saad aru või oletad, et arvuti on viirusega nakatunud?
Millist liiki arvutiviirusi sa tead? Too näiteid
Arvutiviirusi võib liigitada mitmeti, näiteks nende tegevusmeetodite ja levitamisviiside järgi.
Failiviirused, algkäivitusviirused ja makroviirused.
.
Mis on Trooja hobune ehk troojalane? Mille poolest on ta ohtlik?
Nad satuvad arvutisse koos pealtnäha vajalike programmidega. Kui kasutaja arvutis töötab, loeb trooja hobune tema paroole, millega ta arvutisse või oma meilipostkasti siseneb, ning võib need saata oma looja või levitaja meiliaadressile. Nii võidakse lugeda võõraid kirju. Internetipanga paroolide teadasaamisel on aga kasutaja raha ohus. Eks tõesta pärast, et sa magasid sel ajal, kui su kontolt ülekandeid tehti! Kujuta ette, mis võib juhtuda siis, kui troojalane pääseb panga serverisse, kus säilitatakse andmeid kõigi klientide hoiuste kohta. Paljud trooja hobused võivad saata oma omanikele igasuguseid dokumente arvutist, kuhu nad on sattunud. Sealhulgas ka väga salajasi! Selliste viiruste poolt tekitatavat ohtu ei tasu alahinnata. Viirused võivad avada arvutis ka "tagaukse" (backdoor), võimaldades oma valdajal kergesti siseneda Interneti kaudu nakatunud arvuti failistruktuuri, seal kõike vaadata ja isegi muuta.
Milliseid arvutit ohustavaid programme on peale viiruste? Kuidas need levivad?
Peale arvutiviiruste võib arvutisse sattuda ka muid sinu tööd häirivaid programme ehk pahalasi nagu nuhkvara (spyware), mis on mõeldud kasutaja järgi nuhkimiseks, või reklaamiaknaid avav reklaamvara (adware). Viirustest eristab muid pahalasi põhiliselt see, et nad end ise ei levita.
Kuidas vältida viiruste sattumist arvutisse?
Ära salvesta arvutisse kahtlase või tuntmatu sisuga faile väi programma.
Kui arvuti on lülitatud kohtvõrku, siis ei tohi tema andmekandjad olla värgus terves mahus kättesaadavad.
Kõik võõrad disketid ja CD-d, mida arvutis on vaja kasutada, tuleb enne viirusetõrjega üle kontrollida.
Kuidas kontrollida arvutit viiruste olemasolu suhtes? Kuidas toimida, kui viirusetõrjeprogramm avastab kontrollides viiruse?
Hiireklõps lingil Scan for viruses avab akna, kus saab valida kas terve arvuti või ainult konkreetsete ketaste, kaustade või failide kontrolli. Arvuti tavakontrolliks tuleb valida Scan My Computer konkreetse ketta (näiteks sõbralt saadud disketi või CD) puhul aga selle ketta kontrollimine. Kui on kahtlus, et arvutisse kopeeritud fail võib olla nakatatud, saab kontrollida ka ainult vastavat kausta või faili.
Miks on vaja värskendada viiruste andmebaasi? Kuidas seda teha?
Oma arvutis tasub uuendada viiruste andmabaasi nii tihti kui võimalik, soovitavalt vähemalt kord nädalas.
Kui tihti peaks arvutit viirusetõrjeprogrammiga kontrollima? Kui tihti tuleks viirustõrjeprogrammi andmebaasi värskendada?
Arvutit tuleb viirusetõrje programmi abil kontrollida regulaarselt, soovitavalt vähemalt kord nädalas. Sama tihti tuleb värskendada ka viiruste andmebaase.
Kuidas internetis turvaliselt olla?
Kuidas ma saaksin Internetis ennast turvalisemalt tunda?
Turvaliselt saaksin ma ennast siis tunda, kui ma ei avaldaks endast liiga palju informatsiooni.
Turvaliselt saaksin ma ennast siis tunda, kui ma ei avaldaks endast liiga palju informatsiooni.
Kuidas käituda suhtlusportaalides?
Suhtlusportaalides ära vasta ebameeldivatele kommentaaridele.
Lisa sõbralisti inimesi, keda sa tunned.
Mõtle ennem, kui midagi postitad.
Milliseid lasteajakirju saab internetis lugeda, milline neist meeldim Sulle kõige enam ja miks?
Ajakirjad, mida saab internetis lugeda: "Spunk", "Hea Laps", "Täheke", "Delfi Noortekas".
Ajakirjad, mida saab internetis lugeda: "Spunk", "Hea Laps", "Täheke", "Delfi Noortekas".
Ise isiklikult ei loe neid.
Kuidas pead hoidma oma mobiiltelefoni?
Telefoni ei tohiks hoida kohas, kus võõrad selle kergesti kätte saavad.
Telefoni ei tohiks hoida kohas, kus võõrad selle kergesti kätte saavad.
Ära jäta oma telefoni valveta lauale või jopetaskusse.
Ära laena oma telefoni teistele.
Mis on küberkiusamine? Kuidas ära tunda küberkiusamist? Mida teha kui sind kiusatakse?
Küberkiusamine on ähvartavate või solvavate e-mailide, tekstsõnumite jne korduv saatmine.
Kui sind kiusatakse siis kustuta oma konto.
Ära suhtle enam kiusajaga.
Räägi kindlasti kellegagi, keda sa usaldad.
Sunday, November 6, 2011
Hindamismudel.
Tegime miksikese kasutajad ja pranglisime.
Esitluse hindamine :
Esitluse hindamine :
Kriteerium | 4 | 3 | 2 | 1 |
Teema | Esitlusel on selge eesmärk ja vastab teemale, mis kandub läbi kogu esitluse. | Esitlusel on eesmärk ja teema, kuid sisaldab elemente, mis võivad teemast kõrvale kalduda. | Esitluse eesmärk ja teema on ebaselged või laialivalguvad. | Esitlusel pole kindlat eesmärki ja ei vasta teemale. |
Sisu | Sisu on põhjalik ja esitatud informatsioon on korrektne. | Materjal on peaaegu põhjalik ja korrektne. | Esineb üksikuid ebatäpsusi ja materjali võiks olla rohkem. | Sisus on palju ebatäpsusi ja/või esitatud materjal on ebapiisav. |
Kujundus | Esitluses on kasutatud ühesugust kujundust, tausta ja teksti värvid on hästi eristatavad ja tekst hästi loetav. | Esitluses on kasutatud ühesugust kujundust, kuid mõnel saidil ei ole tausta ja teksti värvid on hästi eristatavad ja tekst hästi loetav. | Esitluse kujundus rahuldav, kuid võib tunduda liiga tihe või igav. Võib esineda slaide, kus teksti on liiga väike või mitteloetav. | Esitlus liiga kirju või liiga igav, juhusliku kujundusega, liiga väikese või mitteloetava tekstiga. |
Heli/video kasutamine | Heli ja/või video toetab esitluse sisu, on kvaliteetne ja nauditav. Ei sega esitlust. | Heli/video kasutamises esineb väikesi puudusi. | Heli/videod on liiga palju või väga halva kvaliteediga. | Heli/ videod ei ole kasutatud. |
Kasutatud materjalide loend | Korrektne ja sisaldab nõutud osi. | Korrektne, kuid puudvad mõned osad. | On olemas, kuid ei vasta nõudmistele. | Puudub |
Sunday, October 16, 2011
Konrtolltöö analüüs.
Kuuendal õppepäeval tegime kontrolltöö . Ma arvasin , et see töö on lihtne , aga kui ma tööd nägin jäi mul suu lahti , kuna see oli üpriski raske . Ma loodan , et mul mõni vastus on ikka õige ..
Informaatika põhimõisted .
1. Korrastada oma ajaveeb
2. Ajaveeb peab olema eesti keelne
3. Ajaveebis peab olema paremal pool vajalike viidete list, klassikaaslaste blogide list
4. avada õppematerjalide lehekülg ja täita sealt kolmanda õppepäeva ülesanded
2. Ajaveeb peab olema eesti keelne
3. Ajaveebis peab olema paremal pool vajalike viidete list, klassikaaslaste blogide list
4. avada õppematerjalide lehekülg ja täita sealt kolmanda õppepäeva ülesanded
Sunday, September 25, 2011
Põhimõisted.
Põhimõisted :
Põhimõisted edit'i leheküljelt.
3. Failid ja kaustad
4. Faili- ja kaustatoimingud
5. Arvutivõrgud ja internet
Põhimõisted edit'i leheküljelt.
3. Failid ja kaustad
4. Faili- ja kaustatoimingud
5. Arvutivõrgud ja internet
Informaatika põhiomadused.
Informaatika põhiomadused :
1. Korrastada oma ajaveeb
2. Ajaveeb peab olema eesti keelne
3. Ajaveebis peab olema paremal pool vajalike viidete list, klassikaaslaste blogide list
4. avada õppematerjalide lehekülg ja täita sealt kolmanda õppepäeva ülesanded
1. Korrastada oma ajaveeb
2. Ajaveeb peab olema eesti keelne
3. Ajaveebis peab olema paremal pool vajalike viidete list, klassikaaslaste blogide list
4. avada õppematerjalide lehekülg ja täita sealt kolmanda õppepäeva ülesanded
Ajaveebide aadressid.
Ajaveebide adressid leiad tpkinformaatika.pbworks.com
Tegime endale ajaveebi kasutaja .
Tegime endale ajaveebi kasutaja .
Sunday, September 11, 2011
Arvuti tundmine.
Esimeses tunnis me õppisime arvutit tundma ja tegime endale gmaili adressi . Teigime selgeks mida tohib teha arvuti klassis ja mida mitte .
Subscribe to:
Posts (Atom)